Vargused iseteeninduskassades:

Iseteeninduskassad pakuvad poevargale mitmeid võimalusi, kuna kliendid saavad kaupa ise skaneerida. Vargad võivad jätta osa toodetest skaneerimata, skaneerida odavama toote kallima asemel või kasutada võltsitud vöötkoodiga silte.

Kaupade peitmine laste kärusse:

Mõned poevargad teesklevad, et neil on kaasas laps, ja kasutavad lapsekärusid varastatud esemete peitmiseks. Kärusse võib peita erinevaid kaupu, lootes, et turvatöötajad ei kahtlusta midagi, kuna kärudega ostjaid peetakse sageli ohutuks.

Hinnasiltide vahetamine:

Poevargad võivad proovida vahetada hinnasilte odavama toote hinnasildi vastu, et maksta vähem. See nõuab vilumust ja kiiret tegutsemist, kuid võib olla väga tõhus, eriti kui poe töötajad ei märka hinnasiltide vahetust kassas.

Turvaväravate signaali summutamine:

Poevargad võivad kasutada spetsiaalseid seadmeid, mis blokeerivad turvaväravate signaale. Need seadmed on väikesed ja diskreetsed, võimaldades varastel poest lahkuda ilma alarmi käivitamata. See tehnika on keerulisem ja nõuab spetsiaalse varustuse kasutamist.

Grupiviisilised poevargad:

Mõnikord töötavad poevargad paarides või gruppides, kus üks inimene häirib turvatöötajat või müüjat, samal ajal kui teine varastab kaupa. Koostöös tegutsemine muudab varguse lihtsamaks, kuna töötajatel on keerulisem jälgida mitut inimest korraga.

Fooliumkoti kasutamine:

Poevargad võivad kasutada spetsiaalse voodriga kotte, mis on vooderdatud fooliumiga, et blokeerida turvaelementide signaale. See tehnika võimaldab neil lahkuda poest ilma, et alarm töötaks, isegi kui varastatud kaubal on turvaelement küljes.

Toodete ostukorvi “unustamine” teenindajatega kassades:

Poevargad võivad teadlikult jätta mõned tooted ostukorvi või kärusse, lootes, et kassapidaja ei märka neid. Kassapidaja kiire töötempo ja suur kliendijärjekord võivad soodustada selliseid vigu. Pärast kassast läbimist püüavad vargad jätta mulje, et unustasid kaubad kogemata, kuid tegelikult on see tahtlik petuskeem.